OpenStreetMap
Estonia considers aerial imagery as unconsitutional
Posted by fghj753 on 21 December 2025 in English.(Writing a short stub in case i forget it again)
Estonian mappers may have already noticed how this year Land Board’s imagery is still missing. Previously new orthophotos were captured in March-April, preliminary release was in May-June and TMS layers were available in OSM editors by around September, then this year there are no images.
Turns out on 31st of March 2025 someone filed a complaint to Chancellor of Justice, that their garden hose can be identified on the imagery. On 27th of November chancellor’s response was published and public broadcaster published few small news:
- EST: https://www.err.ee/1609869541/oiguskantsler-palub-kaaluda-kaardirakenduste-eraelulist-detailsust
- EST: https://www.err.ee/1609870686/maa-ja-ruumiamet-plaanib-geoportaali-andmeid-uldisemaks-muuta
- ENG: https://news.err.ee/1609869930/land-and-spatial-board-to-make-publicly-available-map-data-less-detailed
- Original source documents:
- EST PDF: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025-11/Orto-%20ja%20kaldaerofotode%20avalikustamine.pdf
- Sample images: https://adr.rik.ee/okk/dokument/18175002 (asice is basically zip file, you’d need digidoc4 to open it).
- Mirror at Land Board’s registry: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8c7c0dd4-17c5-463b-a00c-57c6019ea8d8
- Original complaint (restricted access): https://adr.rik.ee/okk/dokument/16914665
- § 26 of constitution which according to chancellor prohibits aerial images: https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/521052015001/consolide/current#para26
Why this matters to OSM?
At least 90% of OSM’s data originates from Land Board’s imagery, either through imports or via usual imagery tracing. Esri and Bing are also using using Land Board’s data for Estonia.
Most worrisome is how Google Maps is treated as etalon of privacy. If imagery is sharper than Google’s then therefore it violates someones privacy. Media gave another spin, claiming the planes flying 270km/h at 3km altitude can capture readable images of cars’ license plates.
PS. I filed request to see new imagery. No plates were visible, and despite using new better camera, imagery quality was at same level as before, except contrast was higher than before.
Discussion
Comment from fghj753 on 21 December 2025 at 19:30
When i first learned about the matter, i drafted a letter to a local tech magazine. I haven’t sent it, but i publish the draft just in case someone could find examples in it useful. It mentions MS Flight Sim because the letter originally started out as question to share quote from Flight Sim’s review. In that review journalist praised realistic high-rise buildings in Tallinn - buildings i 3D-mapped back in 2020.
Küsimus on seotud paari hiljaaegu ERRis ilmunud artikliga: https://www.err.ee/1609869541/oiguskantsler-palub-kaaluda-kaardirakenduste-eraelulist-detailsust ja https://www.err.ee/1609870686/maa-ja-ruumiamet-plaanib-geoportaali-andmeid-uldisemaks-muuta Pealiskaudsel lugemisel võib artiklite sõnumi võtta kokku kui et Maa- ja Ruumiamet (MaRu) ostis omale sel aastal uue kaamera, neil tekkis kahtlus, kas uue kaamera pildid on äkki liiga head, pöörduti õiguskantsleri poole ning saadi vastuseks, et on küll liiga head. Aga kui süveneda artiklite aluseks olevatesse dokumenti https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025-11/Orto-%20ja%20kaldaerofotode%20avalikustamine.pdf ning eriti selle lisasse (kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8c7c0dd4-17c5-463b-a00c-57c6019ea8d8) siis tuleb välja, et õiguskantslerile ei meeldi kaldarofotod, mida MaRu on juba alates 2014.a kogunud ja avaldanud. Samuti peetakse sobimatuks olemasolevate piltide liiga head kvaliteeti.
Eriti meelevaldne on dokumendis Google Mapsi kasutamine privaatse geoinfo etalonina. Tavatarbijale võib valik tunduda pealtnäha loogiline, kuid analoogne oleks õigusvaldkonnas väita, et riik ei peaks pakkuma tasuta õigusabi, sest ChatGPT pakub samuti piisava kvaliteediga nõu ning erinevalt inim-juristist ei mäleta AI eelmistes vestlustes jagatud isikuandmeid. Lisaks kaasneb mõlemas võrdluses sarnased poliitiline ja privaatsusrisk: nii nagu Sam Altman võiks teoorias oma suvast AI-õigusabi välja lülitada, saaks Sundar Pichai soovi korral Eesti Google Mapsist ära kaotada. OpenAI võib AI-juristile usaldatud isikuandmeid kasutada uue keelemudeli treenimisel, Google kasutab Mapsi ühe maailma suurima reklaamipakkuja sisendina.
Kuidas seondub see Microsoft Flight Simiga? MaRu kogutavaid ruumiandmeid kasutavad otseselt paljud avaliku ja kaudselt väga paljud erasektori asutused. Õiguskantsleri aruanne loetleb hulga avaliku sektori asutusi, Päästeametist PRIAni, kuid möönab, et erasektori kohta neil info puudub. Paljud erasektori ettevõtted tõesti ei kasuta MaRu andmeid otse*, küll aga kasutatakse rahvusvahelist avatud geoinfo andmebaasi nimega OpenStreetMaps (OSM), kus umbkaudu 90% Eesti kohta käivast andmestikust (hooned, aadressid, tänavad) on imporditud või tuletatud Maa-ameti andmetest. OSM on Google kõrval teine suur kaardiandmete pakkuja, mis on oma olemuselt natuke nagu kaardiinfo Vikipeedia. OSMi andmeid kasutavad ja arendavad muuhulgas nt Meta, Vikipeedia, Microsoft, Apple, Amazon, Uber, Grab (Aasia suurim sõidujagamise platvorm); Eestis Bolt, Wolt, Telia, Starship, Elron, Tallinna Transpordiamet. Kui vabatahtlikel ei oleks võimalik MaRu kvaliteetseid orto- ja kaldaerofotosid kasutada, siis kõigis neis teenustes pakutavate ruumiandmete kvaliteet kannataks. Microsoft Flight Simulator on nende seas eriline näide, mis kasutab vabatahtlike käsitööna kaldaerofotode põhjal valmistatud 3D mudeleid.
PS. Väärib mainimist, et sama eraldusvõimega teave, mida Eestis ebaseaduslikuks peetakse (2cm/px), on Lätis avalikkusele kättesaadav: https://georiga.eu/en/atvertie-dati/lidar-point-cloud/ PPS. Õiguskantsleri vastuses sisaldus ka väide, et kui maaomanik peaks soovi avaldama, ei ole MaRu võimeline vajadusel maatükki fotodelt peitma. Selline väide on osaliselt vale, tegelikult on MaRu alates 2020.a peitnud kaldaerofotodelt riigikaitserajatisi. Lihtsalt olemasolev peitmise metoodika töötab selliselt, et lennuki ja kaamera asendi põhjal arvutatakse välja kaamera vaatevälja jääv ala ja kui alasse jääb kaitseväe territoorium, siis pilt kustutatakse. Probleem seisneb selles, et pilte tehakse umbes 2-3 km kõrgusel lendavast lennukist – kaamera näeb korraga umbes 30 hektarit, mis vastaks ligikaudu veerandile kuni poolele Tallinna asumile. Kui pildi peale jääks maatükk, mille omanik ei soovi pildile jääda, tuleks olemasoleva metoodikaga kustutada umbes 500m raadiusest kõik kaldaerofotod.
Ainuüksi Boltis töötab üle 40 inimese, kes tegelevad kaardile uute teede ja hoonete lisamise. Viide: https://github.com/ina-humeniuc/OSM_Mapping_at_Bolt/wiki/Bolt-team Facebooki ja Microsofti koostöös on arendatud AI-rakendus RapiD https://rapideditor.org/, mis suudab ortofotodelt puuduvaid hooneid otsida. Ka see süsteem kasutab sisendina muuhulgas Maa-ameti ortofotosid (Bingi kaudu).
Muuhulgas väidab õiguskantsler, et ükski erateenus kaldaerofotosid ei paku. Tegelikult pakub küll, isegi Google Maps pakkus valitud suurlinnades. Umbes 10a tagasi oli sarnane Microsofti teenus (Bing Maps bird eye view) ka Eestis saadaval, kuid siis lõpetati fotode uuendamine ja hiljem kiht kadus. Nokiast välja kasvanud Here ei paku küll kaldaerofotosid, kuid sisaldab valitud hoonetest 3D mudeleid. Tallinna vanalinnaski leidub kümmekond tõetruult värvilist mudelit.
Dokumendis tuuakse välja, et MaRu saab võimaldada juurdepääsu soovijatele IP-aadressi või autentimise kaudu. Selline lahendus ei ole tehniliselt ega halduslikult võimalik. OSMi panustab Eestis iga kuu sadu vabatahtlikke. Kuna tegu on suuresti eraisikutega ning ligi pooled neist kasutavad mobiilseadmeid, siis pole neil püsiva IP kasutamine tihti võimalik, kõigi nende iganädalaselt muutuvate IP-de uuendamine oleks MaRule tohutu halduskoormus. Seda enam et kuna MaRu ortofototeenus on paari erandiga kõigis OSM kaardiredaktorites Eesti aladel vaikimisi kaardikiht, siis pole ka kasutajate autentimise tehniline teostamine teostamine mõistlik, sest siis peaks kõik need ülemaailmselt kasutatavad rakendused lisama mõnesaja eestimaalase pärast smart- või mobiil-IDga autentimise.
ERRi artiklis väidetakse lausa, et uutel fotodel on lausa autode numbrimärgid loetavad. Tegelikult on isegi õiguskantsler väitnud vastupidist, et numbrimärgid EI ole (veel) loetavad. Küsisin teabenõudega MaRult näite uutest fotodest ning kahjuks tuleb tõdeda, et hoolimata tuttuue kaamera 2.5x paremast eraldusvõimest on pildikvaliteet endiselt samaväärne eelmiste aastate omaga. Küllap mängib siin oma rolli et pilte tehakse 3km kõrgusel 270km/h lendava lennukiga. Kui midagi on muutunud, siis uued pildid on kontrastsemad, ehk varjudesse jäävaid esemeid on uutel fotodel pisut kehvemini näha kui eelmine aasta.
Tooks lõppu ka ühe võrdluse autoriõigusega. Vikipeedia väidab, et eestis ei ole panoraamivabadust. Kuna maja on projekteerinud arhitekt, siis kuulub arhitektile tolle hoone autoriõigus, s.h õigus teost reprodutseerida (ehk meie kontekstis majast pilte teha). Vikipeedias on seadust tõlgendatud, et ühtegi maja, mille arhitekt on kaitstav, ei tohi pildistada. Tegelikult on seaduses § 20¹ oluline osalause “välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi”. See tähendab, et lennukilt tehtud foto, kus on näha palju maju, ei riku autoriõigust. Sarnast loogikat võiks rakendada ka kaldaerofotode tähenduses - MaRu ei pildista ju kellegi konkreetset ehitist (v.a üksikud erandid 20a eest, kui tehti lennukist käsikaameraga pilt teletornist ja laaditi üles fotolattu).